Hiinalinn ja all-linn

Reedel tähistasime väga tööka nädala lõppu pubiskäimisega. Pubid on siin samasugused nagu Eestis, ainuke vahe on võib-olla see, et Eestis näidatakse pubide telekates jalgpalli või korvpalli, siin näidatakse jäähokit. Käisime ühes Kreeka linnaosa pubis, Marise ja tema tulevase abikaasa Iisakuga. Maitsesime kohalikku õlut, mis on muuseas väga mõnus, ja sõime sinna juurde fish and chips’e.

Laupäeval magasime kaua, enne päriselt ülestulemist lebotasime veel voodis ka. See oli niiiii hea pärast iga päev kella 6 ringis hommikul ärkamist! Pealelõunal viis Jackie meid kesklinna. Muuhulgas tutvusime ka kohaliku metrooga. Õnneks on siin nii, et kui buss sõidab metroopeatusse, siis metroos enam piletit ostma ei pea, saab kohe metro peale edasi minna. Kui me õhtul tagasi koju tulime, siis kõigepealt sõitsime trammilaadse asjaga (kohalikud ütlevad selle kohta streetcar) metroojaama, sealt hüppasime metroo peale ning ühes metroopeatuses läksime üles, et bussiga koju sõita. Ja seda kõike ühe piletiga. Meile sobib!

Kesklinnas vaatasime peamisi kaubamaju ja Hiinalinna. Dundase väljak (Dundas Square, New Yorgis asuva Time’s Square’i väike vend) on nö kesklinna süda, see on hästi värvikirev plats, kus alati toimub midagi, kus esinevad tänavamuusikud ja muud moosekandid. Eile oli seal mingi protsest, ma kindlalt ei julge pakkuda, aga ma arvan, et midagi Liibüaga seotut. Samuti jagas üks seltskond islamiusku tutvustavat kirjandust. Juba mõned päevad tagasi, kui alles plaanisime kesklinna minekut, rääkis Jackie meile ühest tüübist, kes Dundase väljakul Jeesuse sõna kuulutab. Aga ta teeb seda nii, et sa ei pane teda tähelegi ja ühel hetkel ta lihtsalt röögatab: “Praise the Lord!” vms. Ühesõnaga, seda tüüpi nägime ka eile. Ehmatab ära küll, kui sa selles suures saginas oled keskendunud millegi või kellegi leidmisele ja siis keegi karjatab lihtsalt.

Siis me käisime muuhulgas veel Eaton Centeris, suuuuuuuuuures kaubamajas. Seal on kõikvõimalikke poode ja alati palju rahvast. Kõige alumisel korrusel oli selline kiirtoidukohtade nurk, me sõime seal mingit kreeka toitu, mis koosnes riisist, kanast, kartulist, salatist ja mingist kastmest. Väga maitsev oli! Eatonis oli ka Apple’i pood ja sinna oli tulnud mingisugune i-pad või i-phone just müüki, järjekord oli vähemalt 100 meetrit!

Teel Hiinalinna poole möödusime ka uuest ja vanast City Hallist (linnavalitsuse hooned). Uus City Hall on selline kaarekujuline, väga modernne ehitis, mille arhitektiks on muuseas soomlane Viljo Revell. See hoone näeb praegugi veel ultramodernne välja, ma kujutan ette, missuguse sensatsiooni see veel 1960ndatel, kui see ehitati, tekitada võis! Toronto kesklinnast saab alguse maailma pikim tänav, Yonge Street, mis läheb üle maanteeks, mis suundub põhja välja ja mis on alla 2000 km pikk.

Hiinalinn on tõesti hiina linn. Kõik tänavasildid on hieroglüüfides, tänavatel müüakse igasugu imelikku ja tundmatut kraami, “kaubamajad” on täis kila-kola ja meie mõistes “poola kaupa”. Riided on väga väikestes suurustes, mulle meeldis üks punane jakk, mille silt näitas, et see on suurus L. No kui see oli L, siis mina olen Minni-Hiir! Tegelikult on need riided mõeldud pigem aasia inimestele, kes on teadupärast hästi pisikesed. Enne kojutulemist käisime ühes hiina toidupoes, sest Jackie tahtis sealt nuudleid osta. Seal poes haises ikka päris korralikult! Ja jällegi olid pooled kaubad meie jaoks täiesti tundmatud. Eriti põnev oli vaadata seeni, oli see vast kirju lett!

Ma üritan ühe pildukausta eilsete piltidega lisada, siis saate oma silmaga näha seda kesklinna sigri-migri elu. Eelmise postituse juurde lisasin pildi sellest majast, kus me elame. Keskinnas on veel palju-palju asju, mida vaadata, aga meil sai eile jaks otsa. Aga küll me jõuame, me oleme siin alles peaaegu kaks nädalat olnud.

“Toredat” kellakeeramisjärgset esmaspäeva ka kõigile! (: